pühapäev, 23. aprill 2017

Juhtus, aga mitte juhuslikult

Olen siin nüüd viis päeva mõelnud, et kas kuulutan või mitte. Aga kuna hetke tuleb nautida, siis praegu tõesti on, mida nautida. Aga alustame pildireaga algusest ehk siis eelmise aasta septembrist, mil tegime taaskord suuremal hulgal õunamahla. 





Veinitegemine võidab meie majas õunamahlast oma osa tänu sellele, et lihtsalt ei jõua nii palju mahla ühekorraga ära kuumutada. Seega läks paar pütitäit puhast mahla ka tiksuma. "Paljas" õunavein oleks väga igav variant olnud ja ühte põnevat taime olin ma juba ammu katsetanud. Küll lisandina, küll põhiainena. Kronoloogiat päris täpselt enam ei mäletagi, aga vein nimega Helepunane lilleke hakkas siin-seal vilksatama juba alates aastast 2014. Ja nagu ikka - vein tuli hästi välja, sai teine muretult laiali jagatud ja ära tarbitud, et oh, küll uue jälle teeb. Aga uus ja järgmine ja sellest järgmine ei tulnud sugugi enam nii head. Ja nagu mu sisering teab, ei teegi ma enam veini nii palju, kui varem.





Lühidalt - seda veini, millest täna jutt,  tegin ma väga hoolega. Põhikoostisosaks on puhas õunamahl ja lisandiks ehk nüansi, värvi ja happe andmiseks ühed ilusad punased õied. Nimeks on tal 

Õun ja Õis

ja ta sai just 5 päeva tagasi Veinivilla ja Maalehe koduveini konkursil väga kõrge hinde. Nagu ma siin ikka omamoodi meetodiga ennast upitanud olen, siis seekord jäi õuna-pirniveinidest minust tahapoole 20 veini, aga osa võttis... 21:)))

Kindlalt tuli kasuks see, et ma ei kasutanud ei pärmistoppi ega selitajaid. Käärimise peatasin pastöriseerimisega, mis on üks kurjavaimu täpisteadus, aga tulemus tasus end vägagi ära.



AGA! Seda rõõmsat rahulolu saan ma nautida ainult loetud aja, sest kui see vein nüüd finaali saab, siis finaalis algab kõik otsast pihta. Täiesti nullist. Ja seal on muidugi kõikide liikide kõige paremad ühes kategoorias koos. Ei loe mitte üksainumas raas ka, et hetkel on viis kategooriat hinnatud ja üldtabelis jagan 1.-2. kohta nende kõikide seas.

Sestap ma siis otsustasingi, et naudin seda vahepealset aega. Mul on tõsiselt hea meel, sest esimest korda, kui oma vahuveiniga Emma finaali sain, juhtus see juhuslikult. Tulistasin nö puusalt ja lõin mütsiga. Aga seekord nägin vaeva. Paistab, et žürii sai sellest aru.  Las selle mitu aastat saladuses hoitud põneva lisatooraine nimi jääb ka siis korraldajate välja öelda, sest korraldus on alati sel konkursil äge:) 

Finaal toimub Haapsalu veinipäevadel 3. juunil. 


















2 kommentaari:

  1. Täpselt sama meelt, et vahepealset hetke tuleb maksimaalselt nautida. Finaali saamine ju unistuste tipp :) Finaalis saab üks vein lihtsalt natuke rohkem punkte kui teised ja ongi Eesti laul. No põnev igal juhul! Kivi kotti, nael kummi, vein äädikaks!

    Tervitades Õ-20 (4,21) ja Ar-9 (4,06)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan toetavate soovide eest! Kas ma arvan õigesti, et mulle kirjutas samuti veinikonkursi finalist? Ja äkki koguni samuti saarlane?:) Sel juhul kohtume varsti ja naudime päeva Haapsalus.

      Kustuta