esmaspäev, 14. aprill 2014

Ähmiga ei tule pealkirja ka meelde

See kadakavein on üks igavene lurr, ei ole ta ei see ega teine, ne mjasa ne rõba ja üldse oleks parem, kui selle joojad mittemidagieiloodaks! Uuhh, teate, mul hakkas hirm! Täna avaldas Maaleht video veinide hindamisest ja apua, apua, nad ootavad seal juba, millal saavad kadakaveini kallale asuda:))) Äkki on ikkagi igavene jama see vein? Süda kukkus toasussi säärde. Aga noh, oma saatusele tuleb julgelt vastu astuda. Mis seal ikka.. 


Tulin eile õhtul Tallinnast ja olin küll väsinud, kuid inspiratsiooni täis. Meie üleaastane oli mind innukalt pisikeste croissandi tükikestega toitnud ja musikallipaisid jätkus ka palju, palju. Küllap sealt see energia tuligi. Igatahes disainisin ma vastu ööd Rose`le sildid, kapseldasin pudelid ära ja kleepisin sildid peale ka. 8 aastat kastis olnud veneaegsed kristallpokaalid on ka nüüd toas tagasi, ehkki joonud ei ole sealt veel midagi. Aga pildile püüdsin nii ühed, kui teised. 










 Maal oli meil üks kevadtormi ohver - suur põline kastan oli nii pikk kui lai keset hoovi maas. Aeg sai ümber. Puu ise on juba juppideks saetud, aga oma kevadise lehtimise-õitsemise saab ta siiski veel viimast korda teha. Mis siis, et linnas ja põrandavaasis.









 

1 kommentaar: